UMengameli uCyril Ramaphosa uvumile ukuthi abesifazane baseNingizimu Afrika basalokhu bekude nokufinyelela isabelo esilinganayo sengcebo nomhlaba wesizwe, naphezu kokuba bemele abantu abangaphezu kwengxenye. Ngomhlaka-9 Agasti 2026, ekhuluma nezwe evela e-Union Buildings ePitoli, uRamaphosa ubhekisele kudatha yakamuva ekhombisa ukwanda kwezikhala zobulili emiholweni, enanini lempahla, kanye nengcebo eqoqwe.
Abesifazane baseNingizimu Afrika Bayaqhubeka Nokubhekana Nokungalingani Okukhulu Kwezomnotho
Ngokusho kocwaningo oluvela ku-SA-TIED, igebe lomholo wobulili eNingizimu Afrika liye laba libi kakhulu, njengoba abesifazane bethola amasenti angu-78 kuphela ngerandi ngalinye elitholwa ngabesilisa ngo-2021, lihle lisuka kumasenti angu-89 ngo-2008. Izifundo ze-WTW zibonisa ukuthi abesifazane kulindeleke ukuthi bathathe umhlalaphansi bene-71% kuphela yengcebo amadoda ayiqoqile empilweni yabo yokusebenza.
Igebe lengcebo yobulili manje lidlula igebe lemali engenayo, okubonisa ukungalingani okubanzi kwesakhiwo ngale kwemali engenayo emsebenzini, njengoba kuchaziwe ocwaningweni olushicilelwe yi-South African Journal of Economics. Ngenkathi abathengi besifazane kuphela manje benazo cishe izindawo zokuhlala ezingu-38%—ezingaphezu kwabathengi besilisa kuphela ku-29%—i-PropertyCentral ibika ukuthi lokhu kuthengwa kungenzeka kakhulu kube ngezigaba zenani eliphansi, ikakhulukazi izindlu ezinenani elingaphansi kuka-R750,000.
Impendulo KaMongameli Nezibophezelo Zenqubomgomo Yesikhathi Esizayo
Ngesikhathi ekhuluma, uMongameli Ramaphosa wathi, “Abesifazane bangaphezu kwengxenye yabantu bethu, kodwa abakabi nengxenye elinganayo engcebweni yezwe lethu, umhlaba walo noma amabhizinisi alo.” Ugcizelele umthwalo ophindwe kabili wokungasebenzi kahle kanye nomsebenzi wokunakekelwa ongakhokhelwa olimaza abesifazane, wanezela, “Abesifazane abaningi kakhulu abanamsebenzi. Baningi kakhulu abahola imali encane kunabesilisa ngokwenza umsebenzi ofanayo. Baningi kakhulu abathwala umthwalo wokunakekela imindeni nemindeni, umsebenzi ongaqashelwa futhi ongabalwa. Lokhu kumele kushintshe.”
URamaphosa ugcizelele imizamo kahulumeni yokubhekana nalokhu kungalingani, ememezela ukuthi, “Sivula ukuthengwa komphakathi emabhizinisini aphethwe ngabesifazane, ukuze lokho uhulumeni akuchithayo kusize ekwakheni osomabhizinisi besifazane.” Lokhu kuza njengoba izishoshovu zobulili kanye nezomnotho ziqhubeka nokubiza izinguquko ezengeziwe zesakhiwo ekulinganisweni kwamaholo, amalungelo empahla, kanye nezinhlelo zokusekela umphakathi.
Ihhovisi likaMongameli liveze ukuthi iziphakamiso ezengeziwe ezibhekana nokuntuleka kwengcebo ngokobulili kulindeleke ukuthi zimenyezelwe ezinyangeni ezizayo ngokusebenzisa izingxoxo zomphakathi ezengeziwe kanye nezichibiyelo zenqubomgomo ezisalungiswa.