Ochwepheshe Baxwayisa Ngokusola Abantu Bokufika Ngokwehluleka Kwezinsizakalo ZaseNingizimu Afrika

Ochwepheshe baseNingizimu Afrika kanye namaqembu amalungelo bachaze umkhuba okhulayo wokusola izakhamuzi zakwamanye amazwe ngezinsizakalo zomphakathi ezikhungathekile ezweni njengento ebangela ukucasuka, bephikisana ngokuthi ukwehluleka kukahulumeni okuhlelekile kanye nohlelo lokukhosela oluphukile kuyimbangela yezinkinga eziqhubekayo kwezempilo nakweminye imikhakha.

Inkulumo Yezepolitiki Nezenzo Zokulwa Nabafuduki Ziqokomisa Ukukhathazeka

Izishoshovu ze-Operation Dudula ziqhubekile nokuvimba abantu bakwamanye amazwe ukuthi bangene emitholampilo yezempilo yomphakathi eGauteng, kanti imibhikisho efanayo yokulwa nabokufika iyanda ezweni lonke, ngokusho kwe-Amnesty International kanye nemibiko yabezindaba. Okwamanje, izikhulu zikahulumeni, okuhlanganisa nowayenguNgqongqoshe Wezokuthutha uFikile Mbalula, zixhumanise obala ukuntuleka kwemisebenzi kanye nokuntuleka kwezinsizakalo nokufuduka kwabantu abangenazo izincwadi, okuyinto abagxeki abathi isusa ukunaka ezinkingeni zokubusa.

UJo Vearey, ekhuluma neThe Citizen, uthe: “Akulona iqiniso ukuthi abokufika bayimbangela yenkinga yezempilo eNingizimu Afrika. Indaba yokuthi abokufika abangenazo izincwadi zokubhalisa yibo abasolwa ngakho konke ukwehluleka kukahulumeni ukufeza lokho okufanele bakunikeze, kungaba intuthuko yezenhlalo noma ukufinyelela kwezempilo, iwukucashela.” Ummeli wamalungelo uSharon Ekambaram utshele i-News24: “Izakhamuzi zakwamanye amazwe zisetshenziswa njengezicashela ngalokho okwenzekayo ezweni lethu. Izakhamuzi zakwamanye amazwe azinabo ababangela ubumpofu obubhekene nabantu bethu, uhulumeni unesibopho futhi uhulumeni wethu akabophekile.”

Ukwehluleka Kwesistimu Yesiphephelo Nokwanda Kokucwaswa Kwabokufika

Inqubo yokukhosela eNingizimu Afrika ivunywa kabanzi ukuthi ayisebenzi kahle, njengoba i-Amnesty International ibika ngo-2019 ukuthi ukubambezeleka kwezikhulu kuvame ukushiya abafaka izicelo bengenazo izincwadi futhi besengozini. USenilla Mohamed we-Amnesty International uthe: “Uhlelo lwamanje lokuphathwa kokukhosela luyehluleka wonke umuntu. Ngokuqhubeka nohlelo oluphukile olushiya labo abazama ukufuna indawo yokukhosela bengenazo izincwadi futhi bedidekile, uhulumeni ubangela ukwahlukana futhi ubhebhethekisa ukungezwani phakathi kwezakhamuzi zaseNingizimu Afrika kanye nabanye abantu base-Afrika abahlala kuleli lizwe.”

Ukuhlaziywa komlando okwanyatheliswa ngo-2024 yiphephabhuku i-Human Dynamics kwathola ukuthi ukucwaswa kwabokufika eNingizimu Afrika kuqiniswa ukwehluleka kukahulumeni isikhathi eside ukuletha izinsizakalo ezanele. Ochwepheshe baxwayisa ngokuthi ukucwasa abokufika akuxazululi izimbangela zobumpofu futhi akuthuthukisi izinsizakalo zomphakathi, kunalokho kubhebhethekisa ukwahlukana futhi kwenza ushintsho olusebenzayo lube nzima kakhulu.

Imibhikisho kazwelonke yokulwa nabantu bakwamanye amazwe ehlelwe amaqembu anjengo-'Mashi noMashi' kulindeleke ukuthi iqinise izingxoxo mayelana nemithwalo yemfanelo kahulumeni uma kuqhathaniswa nendima yokufuduka ekulethweni kwezinsizakalo zomphakathi. Ukuqapha okuqhubekayo kwamaqembu amalungelo abantu kanye nabaqaphi bendawo kulindeleke ezinyangeni ezizayo.

zuZulu