UVusimusi 'Cat' Matlala, owayeyingane yasemgwaqweni eyaphenduka usomabhizinisi, uvumile icala lenkohlakalo, ukukhwabanisa, kanye namacala okukhwabanisa imali maqondana nethenda yamaphoyisa engu-R360 million, futhi kulindeleke ukuthi afakaze ngokumelene neNhloko yamaPhoyisa uGen Fannie Masemola omisiwe kanye nezinye izikhulu eziphezulu kwiKhomishini Yophenyo yaseMadlanga, ngokusho kommeli wombuso uSanthos Manilall.
Isivumelwano Sokucela Izicelo Kungenzeka Sidalule Inkohlakalo Esezingeni Eliphezulu
UMatlala, owayephethe i-Medicare24, uvumile ukuthi wafumbathisa izikhulu zamaphoyisa eziphezulu ukuze athole inkontileka ka-R360 million ngo-2024. Isivumelwano sakhe sokuvuma icala, esilinde ukuqinisekiswa yimantshi, sidinga ukuthi anikeze ubufakazi ngokumelene nabantu abanamandla ngaphakathi kwenkonzo yamaphoyisa. UMasemola uziphikile zonke izinsolo. Ummeli wombuso uSanthos Manilall uqinisekisile enkantolo ukuthi uMatlala “uzonikeza ubufakazi ngokumelene ‘nezikhulu eziphezulu’” uma isivumelwano siqhubeka.
Ngaphezu kwamacala amanje, uMatlala ubhekene necala lokubulala elihlukile futhi ubekwe icala kwiKhomishini kaMadlanga njengomhlanganyeli emisebenzini yokushushumbisa izidakamizwa. Imihlangano yeKhomishini, eyaqalwa ngoSepthemba 2025, iveze ubufakazi obuchaza ukuvimbela kwamaphoyisa kanye nenkohlakalo egxilile ohlelweni lobulungiswa bobugebengu. UMengameli uCyril Ramaphosa wamisa uJenene Masemola ngo-Ephreli 2026 ngenxa yezinsolo zokunikeza amathenda amaphoyisa ngokungemthetho. "Ngivumelene noJenene Masemola ukuthi abhekwe njengomiswe okwesikhashana kuze kube yilapho icala liphela," kusho uRamaphosa etshela izintatheli ngemuva kokumiswa.
Imiphumela Ebanzi Ngobuqotho Bamaphoyisa Nokuzibophezela Kukahulumeni
IKhomishini kaMadlanga yasungulwa ngemuva kwesixwayiso sikaKhomishana Wamaphoyisa aKwaZulu-Natali uNhlanhla Mkhwanazi ngoJulayi 2025 sokuthi amaqembu obugebengu obuhleliwe angene ezinhlakeni zikahulumeni. Lolu phenyo luphawula olunye lwezinhlelo ezibanzi kakhulu zokulwa nenkohlakalo eNingizimu Afrika ezihlose ubuholi obuphezulu bomthetho. Izinsolo eziphakanyisiwe zidlulela ngale kobugebengu bezezimali, ziphakamisa ukukhathazeka mayelana nokuvinjelwa kwesistimu, ukukhwabanisa izinkontileka, kanye nokuphazamiseka kwezepolitiki ngaphakathi kwesigaba se-SAPS.
Lezi zenzakalo zivuselele ingcindezi kuhulumeni ukuthi asheshise ukuguqulwa kwamaphoyisa futhi aqinisekise izindlela eziqinile zokuziphendulela. Okutholakele kanye nobufakazi obuvela kwiKhomishini kaMadlanga kulindeleke ukuthi bunikeze ulwazi ngamasu okulwa nenkohlakalo kanye nezinqumo zenqubomgomo zesikhathi esizayo. UMatlala usagcinwe esitokisini njengoba kuqhubeka ukuqulwa kwecala kanye nezinqubo zomthetho.
Ubufakazi obuphelele bukaMatlala kanye nesinqumo sokugcina semantshi ngesivumelwano sakhe sokuvuma icala kulindeleke emasontweni azayo, kanti iKhomishini izohlangana kabusha ngasekupheleni kwale nyanga.

