Izibalo ezintsha zibonisa ukuthi izikole zaseNingizimu Afrika ezingu-85% zibhekwa njengezingasebenzi kahle kanti abafundi abangu-63% kuphela abaphothula umatikuletsheni, ochwepheshe bezemfundo nezikhulu bekhomba amakilasi agcwele kakhulu, ingqalasizinda enganele, kanye nefa elihlala njalo lobandlululo njengezinto ezibalulekile eziphazamisa ukusebenza kahle kohlelo lwezikole lukazwelonke. Le nkinga eqhubekayo inemiphumela ebanzi ekuthuthukisweni kwezenhlalo-mnotho wezwe kanye nemizamo yokuthuthukisa ukulingana.
Ingqalasizinda Nokugcwala Kwezikole Kuyaqhubeka Nokuphazamisa Izikole
Imibiko evela eBhange Lentuthuko LaseNingizimu Afrika iqinisekisa ukuthi izikole eziningi azinazo izinsiza eziyisisekelo, okuhlanganisa amakilasi anele, imitapo yolwazi, kanye nezindawo zokufunda, ikakhulukazi ezindaweni zasemadolobheni ezazintula amathuba ngaphambili. Ngokusho kwebhange, “Abafundi abaningi ezindaweni zasemadolobheni ezazintula amathuba ngaphambili baya ezikoleni ezingenayo imitapo yolwazi nezindawo zokufunda ezisezingeni eliphezulu, amakilasi agugile, kanye nokuminyana ngokweqile.”
IGauteng, isifundazwe esinabantu abaningi eNingizimu Afrika, ichaza lokhu kucindezeleka. Ekhuluma nabezindaba ngomhlaka-12 Ephreli 2026, uNgqongqoshe Wezemfundo waseGauteng, uLebogang Maile, uvumile ukuthi “ukuminyana ezikoleni eziningi zasemalokishini nasemadolobheni kufinyelela phakathi kwabafundi abangu-60 no-70 kuthisha ngamunye,” isimo esibi kakhulu ngenxa yokucindezeleka kokubhalisa okubangelwa ukufuduka kanye nokuthuthukiswa kwengqalasizinda okulinganiselwe.
Ukungalingani Komlando kanye Nokuwohloka Kwezenhlalo Nezomnotho
Izimpande zale nkinga zijulile, lapho i-CAJ News Africa iqokomisa ngoJulayi 2025 ukuthi uhlelo lwemfundo lusalokhu lubunjwe ukuhlukaniswa kwezikhathi zobandlululo kanye nokungalingani kwezinsiza. Nakuba izinqubomgomo zangemva kuka-1994 zihlose ukulungisa ukungalingani komlando, izikhala zezinsiza ziyaqhubeka phakathi kwezikole emiphakathini eyayinamalungelo athile ngaphambilini neyayincishwe amathuba.
Amanani aphezulu okuyeka izifundo—cishe abafundi abane kwabayishumi abashiya ngaphambi kukamatikuletsheni—agcizelela umthelela ohlangene walezi zinselele. Ukusalela emuva kwengqalasizinda okuqhubekayo, ukushoda kwezinsizakusebenza, kanye nezikole ezigcwele ngokweqile kunciphisa ikhwalithi yokufundisa kanye nokusebenza kwabafundi, okwandisa imijikelezo yobumpofu nokungalingani, ikakhulukazi ezindaweni zasemakhaya nasemalokishini.
Abahlaziyi baphawula ukuthi uguquko oluhlelekile kanye nokutshalwa kwezimali okubalulekile kuyadingeka emazingeni kahulumeni kazwelonke nawesifundazwe ukuze kulungiswe ukungasebenzi kahle, kulwiwe ukungalingani, futhi kuthuthukiswe imiphumela yabafundi. Ezinyangeni ezizayo kulindeleke ukuthi kube nengxoxo eyengeziwe mayelana nezinto eziza kuqala ngezimali kanye nezinyathelo eziphuthumayo zokubhekana nokwehluleka kohlelo lwezemfundo.

