UMengameli uCyril Ramaphosa uvumile obala ukuthi ukuphathwa kabi komasipala kanye nengqalasizinda ewohlokayo kuye kwandisa inkinga yamanzi eNingizimu Afrika, cishe ingxenye yezinhlelo zamanzi zomasipala ezweni manje isesimweni esibucayi. Ekhuluma ngalolu daba emihlanganweni kahulumeni yakamuva, uRamaphosa uphawule ukuthi isabelo sezinhlelo zamanzi ezisengozini sikhuphuke sisuka ku-39% saya ku-47% eminyakeni emithathu, kuyilapho omasipala basemadolobheni amakhulu belahlekelwa isilinganiso samanzi angu-34% abawathengayo ngaphambi kokuba imindeni ikhokhiswe. UMengameli usemise iKomidi Likazwelonke Lezinkinga Zamanzi, aliholayo, ukuze liqhube izinguquko eziphuthumayo kanye nokuzibophezela kuzo zonke izigaba zikahulumeni.
Ukwamukelwa kukaRamaphosa kanye nempendulo kahulumeni
Ekhuluma ngemuva kweNkulumo Yesimo Sezwe ngoFebhuwari 2026 kanye nasezithangamini eziningi ezalandela, uRamaphosa wathi, “Amanzi manje aseyindaba ebaluleke kakhulu kubantu abaningi eNingizimu Afrika, kusukela emadolobheni amakhulu njengeGoli kuya emadolobheni amancane njengeKnysna kanye nezindawo zasemakhaya njengeGiyani.” Ugcizelele ukuthi inselelo enkulu kahulumeni isekubuyiseleni ingqalasizinda yamanzi ewohlokayo kanye nokuthuthukisa amandla okusebenza komasipala. Ngesikhathi senkulumo yoMkhandlu Wokuxhumanisa KaMongameli ngomhlaka-30 Ephreli 2026, umongameli wagcizelela inani elikhulu lamanzi alahlekile ngaphambi kokuba afinyelele emakhaya futhi waphinda isimemo sakhe sokuba imali engenayo evela ezinsizakalweni zamanzi ivikelwe ukuze kulungiswe futhi kuthuthukiswe uhlelo.
URamaphosa uphinde wabhekisela ekukhungathekeni komphakathi okusabalele, ikakhulukazi eGauteng, ethi imibhikisho yakamuva ibangelwa “ubuhlungu abantu bethu ababubonisa ngemibhikisho… ngokufinyelela okunganele nokungathembekile ezinsizeni eziyisisekelo ezifana namanzi.” Uhulumeni uphendule ngokusungula iKomidi Likazwelonke Lezinkinga Zamanzi ukuze libhekele ukungenelela okuphuthumayo, likhuthaze ukucaca kanye nokuxhumanisa ukwesekwa komasipala abacindezelekile.
Ukucindezeleka Kwezezimali Nemiphumela Yomphakathi
Imibiko esemthethweni ikhombisa ukuthi isikweletu sikamasipala kumabhodi amanzi sesiphindwe kathathu phakathi kuka-2018 no-2025, okubonisa inkinga yezezimali eyanda kakhulu kulo mkhakha. Ukwehluleka okuphindaphindiwe kokugcina nokuthuthukisa ingqalasizinda yamanzi akubanga nje kuphela ukuthi kubangele ukwanda kokungasebenzi kwezinsizakalo kodwa futhi kwalimaza ubudlelwano phakathi kwemiphakathi nohulumeni basekhaya. Ngokusho koMnyango Wezamanzi Nokuhlanzeka, le nkinga eqhubekayo manje ibhebhethekisa imibhikisho evamile futhi isibe yinto ekhathaza kakhulu izakhamuzi kanye namabhizinisi ezindaweni zasemadolobheni, ezisemadolobheni nasezindaweni zasemakhaya.
Isimo esiphuthumayo samanje siholele ekuhlolweni kabusha kwezibopho zikahulumeni zangaphambilini mayelana nokuphepha kwamanzi kanye nokulethwa kwezinsizakalo eziyisisekelo. Amaqembu omphakathi kanye nochwepheshe bemikhakha bacele ukuqapha okuqinile kanye nesinyathelo esiphuthumayo, bexwayisa ngokuthi le nkinga izoba nezindleko ezihlala njalo kwezenhlalo nakwezomnotho ngaphandle kokuthi ixazululwe ngokuphelele.
IKomidi Likazwelonke Lezinkinga Zamanzi kulindeleke ukuthi likhiphe umbiko walo wokuqala wenqubekela phambili eHhovisi likaMongameli ezinyangeni ezimbili ezizayo, kanti kulindeleke izibuyekezo ezengeziwe mayelana nokungenelela emihlanganweni yephalamende ezayo.

