MK IQEMBU

Inkantolo Yokhetho Icacisa Ngokufaneleka kukaZuma Ukungenela Isikhundla Ephalamende

Inkantolo Yokhetho Icacisa Ngokufaneleka kukaZuma Ukungenela Isikhundla Ephalamende

INkantolo yoKhetho isanda kuveza izizathu zayo zokuvumela owayenguMengameli uJacob Zuma ukuthi angenele isikhundla sephalamende nakuba ake walahlwa yicala futhi wagqunywa ejele. Inkantolo Yomthethosisekelo.

Ngokwencazelo yenkantolo, uZuma unelungelo lokungenela ukhetho njengelungu lephalamende ngoba akakwazi ukuphikisa isinqumo seNkantolo yoMthethosisekelo eyamgweba izinyanga ezingu-15. Lesi sinqumo sicabangele ukungakwazi okusemthethweni ukuphikisana nesinqumo senkantolo enkulu.

UZuma ugwetshwe ejele e-Estcourt Correctional Centre, KwaZulu-Natal. Isikhathi sakhe sokuboshiwe siyisisekelo sokuchazwa kwezomthetho okuqhubekayo okuthinta umsebenzi wakhe wezepolitiki.

Isendlalelo sale ncazelo yezobulungiswa sibandakanya isicelo sesikhathi esengeziwe esanikezwa uZuma kanye neqembu loMkhonto weSizwe (MK) yiNkantolo YoMthethosisekelo. Lesi sandiso sibavumela ukuthi balethe izimpendulo zabo mayelana nesikhalazo seKhomishini yoKhetho yaseNingizimu Afrika (IEC). Isikhalazo ngokwaso, esiqalwe yi-IEC, sifuna ukuthola eminye imininingwane enkantolo ephakeme mayelana nokuchazwa kahle kwesigaba sama-47 soMthethosisekelo.

Esitatimendeni sangoLwesihlanu olwedlule, iNkantolo yoKhetho iphinde yasiphinda isimo sikaZuma sokungenela ukhetho, igcizelela isimiso somthethosisekelo esivumela abagwetshiwe ukuba babe nelungelo lokudlulisa icala.

“Ngokwesigaba 47(1)(e) umuntu olahlwe icala wagwetshwa isikhathi esingaphezu kwezinyanga eziyi-12 ngaphandle kokukhetha ukukhokha inhlawulo akafaneleki ukuba yilungu lePhalamende. Ukuhoxiswa akusebenzi ngokushesha. Uma kunesikhalo esiphikisana nokulahlwa yicala kanye/noma isigwebo umuntu oqokiwe uhlala efanelekile ukuba yilungu lesishayamthetho sikaZwelonke kusalindwe isinqumo sokugcina sesikhalo. Esimeni lapho lowo oqokiwe elahlekelwa yisinqumo sakhe sokudluliswa kwecala noma ekhetha ukungalidlulisi icala kanye/noma isigwebo siqala ukuhoxiswa futhi angabe esafaneleka ukuba yilungu lesiGungu Sikazwelonke,”

ukwahlulela okuningiliziwe.

Inkantolo iphinde yagqamisa ukuthi ukutholwa enecala nesigwebo esihambisana nakho akuwathinti amalungelo ogwetshiwe kuze kube kuqedwa konke ukudluliswa kwamacala, nokugcizelela ukuthi isimo sikaZuma asihambisani nenqubo ejwayelekile ngenxa yokungasebenzeki kwesikhalazo.

I-IEC igxekwe yinkantolo ngokukhipha uZuma kungakabi yisikhathi ohlwini lokhetho,

Ngamanye amazwi, ukulahlwa yicala nesigwebo akwenzeki kuze kube uhlelo lokudlulisa icala selwenzekile ngenye indlela umuntu olahlwe yicala futhi ogwetshiwe ukhethe ukungasiphikisi isigwebo kanye/noma isigwebo. Ngokubona kwami isigwebo esagwetshwa uZuma ngeke kuthiwe siyisigwebo lesi sigaba esicabanga ngaso. Ngakho-ke ikhomishana yenza iphutha ngokuhambisana nokuphikisana nokuqokwa kukaZuma ngokuthi isigwebo esinikezwe yena simenza angafaneleki ukuba yilungu lePhalamende.”

Phakathi kwalezi zinyathelo zomthetho, uZuma ubelokhu ekhankasela inkantolo Iphathi ye-MK, elizithola lingena ezingxabanweni zezomthetho hhayi ne-IEC kuphela kodwa ne-ANC. Inkantolo enkulu kulindeleke ukuthi ilalele isicelo se-IEC esiphikisa ukufakwa kukaZuma ohlwini lweqembu le-MK, okuzophawula esinye isici esibalulekile kulolu daba oluqhubekayo lwezepolitiki nezomthetho.

Izindaba zakamuva

Jacob Zuma News

Sithumele Umlayezo

zuZulu