URamaphosa Uyavuma Ukungapheleli Kobulili Engcebweni Nakubunikazi Bomhlaba eNingizimu Afrika

UMengameli uCyril Ramaphosa uthe abesifazane baseNingizimu Afrika basamelwe kancane kokubili engcebweni yezwe kanye nobunikazi bomhlaba, naphezu kokuba bemele abantu abangaphezu kwengxenye yezwe. Ekhuluma e-Union Buildings ngoSuku Lwabesifazane Lukazwelonke, uRamaphosa uthe abesifazane bane-39% kuphela yenani eliphelele lemibhangqwana ngokwesilinganiso futhi bayaqhubeka nokuntula ukufinyelela okulinganayo ezinsizeni, emisebenzini, nasemathubeni ebhizinisi.

Ukungalingani Okuqhubekayo Engcebweni, Emhlabeni, Nasemandleni Ezomnotho

Ucwaningo olushicilelwe kuyi-South African Journal of Economics lubonisa ukuthi abesifazane eNingizimu Afrika, ngokwesilinganiso, bane-39% kuphela yenani eliphelele lombhangqwana, okuqinisekisa igebe elikhulu lobulili ekuqoqweni kwempahla. Izifundo eziqokonyiswe yi-PLAAS zibonisa ukuthi imindeni engaphezu kuka-40% iholwa ngabesifazane, inani elikhuphukela ku-47.7% ezindaweni zasemakhaya, kodwa ubunikazi bomhlaba nengcebo kwabesifazane buhlala buphansi kakhulu uma kuqhathaniswa nomthwalo wabo wemfanelo emndenini nasemphakathini.

Ingcebo eNingizimu Afrika igxile kakhulu, njengoba abantu ababalelwa ku-3,500—abakha i-0.01% ephezulu—bephethe i-15% yengcebo kazwelonke, ngokusho kombiko we-GroundUp. Impahla yezindlu yakha i-65% yengcebo yemindeni, kodwa le mpahla isalokhu ibunjwe ukungalingani komlando kanye nendawo, okunciphisa ikhono labesifazane, ikakhulukazi labo abavela emiphakathini encishisiwe, lokwakha izimpahla zezizukulwane.

Impendulo Kahulumeni Nomongo Womlando

Ngesikhathi ekhuluma, uMongameli uRamaphosa wathi, “Abesifazane bangaphezu kwengxenye yabantu bethu, kodwa abakabi nesabelo esilinganayo sengcebo yezwe lethu, umhlaba walo noma amabhizinisi alo.” Uphinde waphawula ukungalingani okuqhubekayo ngokobulili emisebenzini nasemiholweni, ethi, “Abesifazane abaningi kakhulu abanamsebenzi. Baningi kakhulu abahola imali encane kunabesilisa ngokwenza umsebenzi ofanayo. Baningi kakhulu abathwala umthwalo wokunakekela imindeni nemizi, umsebenzi ongaqashelwa futhi ongabalwa. Lokhu kumele kushintshe.”

URamaphosa umemezele ukuthi uhulumeni uvulela amabhizinisi aphethwe ngabesifazane ukuthengwa kwempahla yomphakathi njengengxenye yemizamo yokwakha osomabhizinisi besifazane nokwandisa ukuhlanganyela ngokulinganayo. Lo nyaka uphawula iminyaka engamashumi ayisikhombisa selokhu kwenzeka iMashi Yabesifazane ka-1956, lapho izinkulungwane zabesifazane zabhikisha khona bebhikisha imithetho yamapasi obandlululo, kodwa izenzakalo zakamuva njenge-webinar ye-PLAAS zigcizelela imizabalazo eqhubekayo ngamalungelo omhlaba kanye nokumelwa.

Izithiyo Eziqhubekayo: Udlame Olusekelwe Ebulilini kanye Nefa Lesakhiwo

Naphezu kwentuthuko kwenqubomgomo kanye nokumelwa, abesifazane baseNingizimu Afrika abangaphezu koyedwa kwabathathu babike ukuthi babhekene nodlame olungokomzimba noma ngokocansi empilweni yabo, ngokusho kwedatha evela ku-2024. Izishoshovu nabacwaningi baphikisana ngokuthi udlame olusekelwe ngokobulili kanye nefa lobandlululo kokubili kuvimbela ukubamba iqhaza okugcwele kwezomnotho kwabesifazane kanye nobunikazi bempahla. Lezi zinselele ezijulile zibonisa ukubaluleka okuqhubekayo kokuguqulwa komnotho kanye nokuguqulwa komphakathi okugxile ebulungiseni bobulili.

Intuthuko eyengeziwe yenqubomgomo kanye nokungenelela komkhakha kahulumeni okuhlose ukukhula komnotho okubandakanya wonke umuntu kwabesifazane kulindeleke ukuthi kumenyezelwe ezinyangeni ezizayo.

zuZulu