MK IQEMBU

Umjaho ka-Jacob Zuma waseSoweto: Ukukhombisa Amandla

Umjaho kaJacob Zuma waseSoweto Ukhombisa Amandla

Ekhombisa ukwesekwa okubonakalayo, uMongameli waphambilini waseNingizimu Afrika u-Jacob Zuma ubambe umhlangano enkundleni yezemidlalo yase-Soweto eyingqophamlando yase-Orlando njengengxenye yomkhankaso wakhe wokhetho lukazwelonke oluzayo mhla zingama-29 kuNhlaba.

Amaqhawe akwaZulu, abehlome ngemikhonto namahawu esintu, abemasha ezungeza inkundla ngesikhathi amadoda ecashe ecula izingoma zenguqu. Kulo mbuthano bekunandisa abaculi baseNingizimu Afrika abadumile okubalwa kubo umrepha uBig Zulu, abaheha izihlwele ebezisondelene kakhulu ngoMgqibelo.

Okugqame kakhulu kubalandeli bakaZuma wukuhambela isihlabani se-disco uPapa Penny. Njengoba esanda kwesula ku-African National Congress (ANC), uPapa Penny usejoyine iqembu elisha lezepolitiki likaZuma, uMkhonto weSizwe (Umkhonto Wesizwe).

“Hlanganisa i-Afrika. Hlanganisa iNingizimu Afrika,”

UPapa Penny umemezele enkulumweni emfushane, wengeza,

"Phansi [Down with] tribalism."

Ukuba khona kukaPapa Penny, uma kubhekwa imvelaphi yakhe yesiTsonga, kubonakale kuyinselelo yokuthi ukwesekwa kukaZuma kuphuma esizweni sakhe samaZulu, esikhulu kunazo zonke eNingizimu Afrika.

Nokho, owakhanga kakhulu kwakunguyena owayengumongameli oneminyaka engu-82 ubudala. Izihlwele ziqhume umsindo othi “Zuma, Zuma” ngesikhathi engena enkundleni, indodakazi yakhe, uDuduzile Zuma-Sambudla, ikhombise inhlonipho ngokuguqa yamgona ngaphambi kokuthi athathe indawo yakhe esiteji. UDuduzile uneqhaza elikhulu kuleli qembu njengoba esho ohlelweni iThe Shady PHOdcast:

“Kusobala ukuthi ubaba uyinhloko, mina ngiyintamo.”

Ukukhetha iSoweto kulo mbuthano bekuyisu lamasu, njengoba kuyisizinda se-ANC eGauteng, okuyisizinda sezomnotho eNingizimu Afrika. Leli lokishi nalo linokubaluleka okujulile kwezombusazwe ngenxa yeqhaza lalo elimqoka ekulweni nobandlululo olwagcina ngokuthi i-ANC ithathe izintambo ngo-1994.

Njengoba i-ANC ibhekene nengwadla yokulahlekelwa ngamaningi, iqembu likaZuma elahlubuka, namanye amaqembu aphikisayo, libhekene nenselelo enkulu. Eziphendulela umholi we-ANC kanye noMengameli Cyril Ramaphosa ubekhankasa ngokukhulu ukushesha esifundazweni uZuma adabuka kuso KwaZulu-Natal.

Ekhuluma eMandeni, ebangeni elilinganiselwa ku-100km ukusuka eThekwini, uRamaphosa ukugcizelele ukwakhiwa kwamathuba emisebenzi futhi yakhipha isexwayiso emaqenjini amancane afana ne-MK:

“La maqembu amancane, iMK-yini-yini angasazi ngempela. Bazi kuphela ngathi kwabezindaba. Bazosazi ngoMeyi 29,”

wathi.

Ukuxoshwa kukaRamaphosa ngo-2018 kulandele umbango wezikhundla, nokwagcina ngokuthi uZuma ashiye i-ANC asungule iMK.

Inkantolo ephakeme yaseNingizimu Afrika ayikasithathi isinqumo sokuthi uZuma angaba ngummeli ephalamende elizayo. Ikhomishana yokhetho ithi umthethosisekelo uyakwenqabela noma ngubani ogwetshwe izinyanga ezingaphezu kweziyi-12 ejele. UZuma wagwetshwa izinyanga ezingu-15 ngo-2021 ngokudelela inkantolo kodwa wadedelwa ngemuva kwezinyanga ezintathu nguRamaphosa, okuyisinyathelo esithathwa njengemizamo yokudambisa abalandeli bakaZuma.

Isikhulu esiphezulu seMK uVisvin Reddy utshele iBBC ukuthi balindele isinqumo senkantolo maduze. Noma ngabe kungathandeki, iMK ihlela ukungenela ukhetho nobuso bukaZuma evotini.

"Sizoya ephalamende, siguqule umthethosisekelo, simngenise,"

Kusho uReddy.

Yize bekuhloswe ukuthola iningi lezingxenye ezimbili kwezintathu, inhlolovo ye-Ipsos ngenyanga edlule ibeke ukusekelwa kwe-MK ku-8% kuphela.

Yize abaningi behambele umhlangano kaZuma, kukhulu okusele ngaphambi kokuthi aqedele inkulumo yakhe ende ngomlando wezepolitiki. Inhlolovo ye-Ipsos ikhombise ukwesekwa kwe-ANC ku-40%, yehle isuka ku-57% ngo-2019. Kodwa-ke, iSocial Research Foundation (SRF) ibike ukwanda kwakamuva kokwesekwa kwe-ANC, okuphakamise ukuthi bangase badlule ku-50%.

“Ngokohlelo lwethu lwamakhompiyutha emasontweni amane edlule, i-ANC ibilokhu incisha impilo yamaqembu aphikisayo,”

Inhloko ye-SRF uFrans Cronje uthe.

URamaphosa, ekhankasa KwaZulu-Natal, unxuse abalandeli ukuthi bavote ngobuningi.

“Uma siwina KwaZulu-Natal naseGauteng kusho ukuthi siwinile ngoba lezo zifundazwe zinabantu abaningi,”

waphawula.

Embuthanweni kaZuma kugqame ukuzondwa kukaRamaphosa, kuculwa ingoma ethi “Phansi ngoRamaphosa”.

“Amandla kufanele abuyele kubantu,”

UZuma washo ngesiZulu, egxeka amakoloni amhlophe futhi ethi makubuyiswe umhlaba:

“Abantu abeza ngemikhumbi nangemikhumbi balidla izwe lethu. Basishiya sihlupheka. Kumele sibuyise izwe okhokho bethu ababelilwela.”

Abalandeli abebegqoke izikibha ezinezithombe zikaZuma kanye noMengameli waseRussia uVladimir Putin bagqamise umbimbi lweBRICS. Umqulu we-MK uhlanganisa nezinhlelo ezingundabuzekwayo zokufaka izimayini namabhange kuzwelonke, okuhloswe ngazo ukuxhasa ngezimali imfundo yamahhala yezingane eziphuma emakhaya ampofu.

UZuma uphinde wathembisa ukuthi uzobaxosha abokufika abangenazo izincwadi, ethatha isimo esithandwa abantu abaningi sokuthola amavoti. Umthelela wala maqhinga uzodalulwa uma abantu baseNingizimu Afrika sebebheke okhethweni ezinsukwini eziyishumi, okhethweni olubaluleke kakhulu selokhu kwaphela ubandlululo.

Izindaba zakamuva

Jacob Zuma News

Sithumele Umlayezo

zuZulu