Owayeyinhloko yoPhiko Lokuphenya Ngokulwa Nenkohlakalo (i-Idac) u-Andrea Johnson usolwa kwikhomishini kaMadlanga ngokuhlela imizamo yokuba uKhomishana Wamaphoyisa Kazwelonke uGen Fannie Masemola abekwe icala, okuhlanganisa nokumgcina engenalo ulwazi mayelana nophenyo olubucayi ukuze kufakwe ubufakazi obudukisayo ePhalamende, ngokusho kwezitatimende ezizwakale ngesikhathi sobufakazi ngomhlaka-6 Agasti 2026.
Ubufakazi Busola U-Idac Ngemizamo Yokubamba
Ummeli wombuso uDrushantha Ramsamy wethule ubufakazi phambi kosihlalo wekhomishini uJaji uMbuyiseli Madlanga ukuthi uJohnson wayala ithimba lakhe ngokuqondile ukuthi lingamazisi uJenene Masemola ngophenyo luka-Idac ngethimba lokubulala kwezepolitiki laKwaZulu-Natal kanye nophiko lwezobunhloli bamaphoyisa, ehlose “ukumvumela aqambe amanga” ngesikhathi somhlangano wekomidi lezokuphatha lephalamende ozayo. URamsamy uthe, “Kwabonakala futhi kwacaca ukuthi kwakukhona umugqa womashi nokuthi umugqa womashi wawuwukufaka ojenene uKhumalo noMasemola ebhokisini labasolwa.”
URamsamy uphinde wathi ubuholi buka-Idac bahlela ukuhlaselwa kukaMasemola kanye nenhloko ye-Crime Intelligence uLt-Gen Dumisani Khumalo njengengxenye yomkhankaso wokubamangalela ngecala lobugebengu. Lezi zimangalo azikahlolwa futhi zisekelwe ebufakazini bofakazi phambi kwekhomishini.
Ukungahambisani Nezinqubo Nokugxekwa KweKhomishini
Ikhomishini iphinde yezwa ukuthi uphenyo luka-Idac mayelana nethenda yamaphoyisa engu-R228 million eyanikezwa uVusimusi 'Cat' Matlala luqale ngaphandle kwesitatimende esifungelwe esifanele. Lokhu kwaphakamisa ukukhathazeka mayelana nokungahambi kahle kwenqubo okungenzeka kuphenyweni lwethenda yamaphoyisa olunenani eliphezulu, njengoba kusho uRamsamy ebufakazini bakhe phambi kwekhomishini.
UJohnson, owayehola u-Idac ngaleso sikhathi, wavuma kwikhomishini ngomhlaka-22 Julayi 2026 ukuthi wenza “iphutha elikhulu” mayelana negunya le-Directorate ophenyweni lwenkohlakalo oluhilela uLt-Gen Khumalo. Ngaphambilini, ngomhlaka-13 Julayi, uJohnson wehluleka ukuvela kwikhomishini ngenxa yezizathu zezokwelapha, ehambisa incwadi yokugula echazwe yiJaji uMadlanga “njengengasizi ngalutho.” Ikhomishini yaseMadlanga iyaqhubeka nophenyo lwayo ngobugebengu obusolwayo kanye nokuphazamiseka kwezepolitiki ngaphakathi kohlelo lwezobulungiswa lwaseNingizimu Afrika, njengoba kusalindelwe ubufakazi obengeziwe kanye nezinyathelo zokuqondiswa kwezigwegwe ezingase zibe khona.