UMengameli uCyril Ramaphosa uphinde wathi ukubusa komthetho kuyisisekelo sentando yeningi yaseNingizimu Afrika, kulandela imibhikisho enobudlova emelene nabokufika abangenazo izincwadi kanye nokukhathazeka okwandayo mayelana nokusebenza kahle kwezikhungo ezibalulekile okuhlanganisa nezomthetho kanye nokuphoqelelwa komthetho. Ekhuluma ngomhlaka-11 Meyi, uRamaphosa ugxeke izenzo ezenziwa yizakhamuzi ezenza imisebenzi kahulumeni njengokuvimba abantu ukuthi bahlole ukuthi bangobani kanye nokwenza usesho, ethi lokhu “ukungabi namthetho ngeke kubekezelelwe” futhi akubonisi inqubomgomo kahulumeni.
Imibhikisho Enobudlova kanye Nempendulo Esemthethweni
Imibhikisho ebhekiswe kwabokufika abangenazo izincwadi iqubuke ezindaweni eziningana, okwabangela impikiswano kazwelonke mayelana nekhono likahulumeni lokuphatha abokufika kanye nokuqinisekisa imithetho ngokuphephile nangokungakhethi. UMongameli uRamaphosa ukhulume nesizwe, exwayisa nganoma yisiphi isenzo sokuqapha, futhi wagcizelela ukuthi izikhulu ezigunyaziwe kuphela ezingenza ukuhlolwa kobunikazi noma ukusesha impahla yomuntu siqu.
“Abanye balaba bantu bacabanga ukuthi imisebenzi evunyelwe ukwenziwa yizikhulu zikahulumeni kuphela, okuhlanganisa nokumisa abantu ukuthi bahlole ukuthi bangobani kanye nokwenza usesho lwempahla yomuntu siqu. Ukwephulwa komthetho okunjalo ngeke kubekezelelwe, kungakhathaliseki ukuthi bangobani abenzi bobubi noma izisulu,” kusho uRamaphosa ngesikhathi ekhuluma. Wanezela ngokuthi ubudlova bamuva kanye nezenzo zobugebengu ezibhekiswe kubantu bakwamanye amazwe azimeli izindinganiso noma inqubomgomo yezwe.
Amandla Okwahlulela, Inkohlakalo Yamaphoyisa, kanye Nokuguqulwa Komkhakha Wezomthetho
Amandla ohlelo lwezomthetho lwaseNingizimu Afrika ayavivinywa ngezindlela eziningana. Umbiko wangomhla ziyi-19 kuNhlaba we-Freedom Under Law wembula ukuthi umthwalo wecala leNkantolo Yomthethosisekelo uphindwe kathathu kusukela ngo-2012, kodwa izinsiza kanye nabasebenzi bezobulungiswa abazange bahambisane nesivinini, okunegalelo ekubambezelekeni kwezigwebo kanye nokukhathazeka okukhulayo ngokusebenza kahle kwezobulungiswa. Umbiko uthe, “Ukwanda komthwalo wecala leNkantolo Yomthethosisekelo kanye negunya elandisiwe, elethulwe ngezichibiyelo ngo-2012, akukafani nokwabiwa kwesabelomali okwengeziwe noma amandla ezobulungiswa, okunegalelo ekubambezelekeni kokulethwa kwezigwebo.”
Ngokuhambisana nalezi zinkathazo, iKhomishini Yophenyo YakwaMadlanga izwile ubufakazi bokuxhumana okusolwayo phakathi kwezikhulu zamaphoyisa kanye namaqembu obugebengu obuhleliwe, okwandisa ingozi yokuthi iNingizimu Afrika ibhekane nokuhlolwa okwengeziwe kwamazwe ngamazwe yiFinancial Action Task Force. Ngokusho kweBusiness Day, lezi zinsolo zingathinta ukuma kwezwe kokuthobela imithetho kanye nekhono lokulwa nobugebengu bezezimali ngempumelelo.
Ngesikhathi esifanayo, izinkampani ezinkulu zomthetho ziphikisana neKhodi Yomkhakha Wezomthetho enkantolo, edinga ubunikazi kanye nokumelwa kwabantu abamnyama be-50% zingakapheli iminyaka emihlanu, okuhlanganisa nokumelwa kwabesifazane abamnyama be-25% emazingeni aphezulu. Le mpi yezomthetho ivuse impikiswano mayelana nendlela engcono kakhulu yokufeza ushintsho lwangempela ngaphandle kokwehlisa izindinganiso zobungcweti noma iziqinisekiso zomthethosisekelo.
Ukusekela Umthethosisekelo Nokwethenjwa Komphakathi
Abameli abaphezulu, okubalwa kubo uDennis Davis noGeoff Budlender, bazwakalise ukukhungatheka ngokwehluleka kukahulumeni ukusebenzisa amalungelo ezenhlalo nezomnotho aqinisekiswe ngumthethosisekelo, bephakamisa ukuthi amalungelo asemthethweni asho lutho ngaphandle kokuphoqelelwa okusebenzayo kanye nokuziphendulela. Ukwethenjwa komphakathi ezikhungweni kuncike ekusetshenzisweni komthetho okubonakalayo nokuqhubekayo kanye nokulethwa kobulungiswa okufanele kubo bonke abahlali, kungakhathaliseki isimo noma isizinda sabo.
IPhalamende kulindeleke ukuthi libhekane nokunikezwa kwezinsiza zezinkantolo kanye nokuguqulwa okuqhubekayo ngaphakathi kwamaphoyisa kanye nochwepheshe bezomthetho emihlanganweni ezayo, njengoba ingcindezi yokubuyisela ukuzethemba ekubusweni komthetho ikhula.








