Ukwehluleka Kobuholi be-ANC Kuholele Ekumisweni Kwezimali Zikamasipala waseLimpopo Ezingama-R13.5 Billion

UMgcinimafa Kazwelonke ubambe u-R13.5 billion wokudluliselwa kwesabelo ngokulinganayo komasipala abangu-69 kulo lonke elaseNingizimu Afrika, okuhlanganisa iMusina, iThabazimbi, iFetakgomo/Tubatse, kanye neMopani esifundazweni saseLimpopo, ecaphuna ukuphathwa kabi kwezezimali okuqhubekayo kanye nokwehluleka kokubusa yiziphathimandla zasekhaya.

Omasipala baseLimpopo Bahlolisiswa Ngokuhluleka Kwezezimali Okuqhubekayo

I-Democratic Alliance eLimpopo igxeke i-ANC esidlangalaleni ngalokho ekuchaze njengobuholi obubi beqembu kanye nokuphatha okubi komasipala besifundazwe. Ekhuluma ngemuva kwesinqumo se-Treasury, usihlalo we-DA eLimpopo uLindy Wilson uthe, “Kusobala ukuthi imibiko yeSigaba 71 sikamasipala esiyimpoqo yisikhulu sezimali kanye nemibiko yeSigaba 52(d) yekota eyenziwe yimeya ukuze ichaze isimo sezezimali zomasipala babo, futhi esebenza njengohlelo lokuxwayisa kusenesikhathi, ayifanele iphepha elibhalwe kulo, kungaba ngenxa yokuntuleka kokubonakala kwamaphepha okulinganisa kamasipala, noma ukuntuleka kokuhlolwa ngumnyango kaMakamu, noma kokubili.”

I-Special Investigating Unit (SIU) ibike ngaphambilini ngokungafanele kokuthengwa kwempahla, ukugcinwa kwamarekhodi okungekuhle, kanye nokuphathwa kwezingozi okunganele komasipala baseLimpopo. Ngokusho kwe-SIU kanye nabezindaba abaphenyayo bendawo, iLimpopo ibhekane nezinselelo eziphindaphindayo ezihlobene nokuphathwa kabi kwezimali, kanye nezinsolo eziphindaphindwayo zokusetshenziswa kwemali okusaphazayo kanye nokungafaneleki kwezinkontileka.

Izinkinga Zokubusa Ezihlobene Nomlando Wobuholi Besifundazwe be-ANC

Ukugodlwa kwemali kungenye yezindlela zakamuva zokungenelela ezibangelwe ukwehluleka kokubusa. Ngo-2013, i-ANC yahlakaza ubuholi bayo besifundazwe saseLimpopo ngemuva kokutholakele kokuhlukana kwamaqembu kanye nokuwohloka kokubusa. Iqembu liphinde labiza imeya kaMasipala Wendawo waseThulamela ngo-2021 ngemuva kwesikhalazo se-VBS Mutual Bank, okugcizelela ukukhathazeka osekunesikhathi eside mayelana nokuzibophezela.

Echaza isinqumo sakamuva se-Treasury, isikhulu se-National Treasury sithe, “Izimali zibanjwa ngaphansi kwesigaba 216 soMthethosisekelo lapho omasipala behluleka ukulandela imithetho yokuphathwa kwezimali. I-National Treasury ayijezisi imiphakathi, isabela ekubuseni okuhlulekile.” Izincwadi ezisemthethweni ziqinisekisa ukuthi lesi sinqumo sithinta ukulethwa kwezinsizakalo eziyinhloko ezifundeni eziningana, okuphakamisa ukukhathazeka phakathi kwezakhamuzi nezinhlangano zomphakathi eLimpopo.

Omasipala baseLimpopo manje babhekene nengcindezi ephuthumayo yokuxazulula izinkinga ezisasele ngokusobala nangokubusa noma babeke engcupheni yokuhlukaniswa ngokwezimali noMnyango Wezezimali Kazwelonke. Isimo sezimali ezibanjiwe sizoncika enqubweni yokuthobela imithetho yomasipala abathintekile ezinyangeni ezizayo.

zuZulu