UMgcinimafa Kazwelonke Ukhiphe u-R7.1 Billion Ngemuva kokuthi Omasipala Balungise Ukuphathwa Okungalungile

UMgcinimafa Kazwelonke usususile ukumiswa kokudluliselwa kwesabelo okulinganayo okungu-R7.1 billion komasipala abangu-49 ngemuva kokugodla u-R13.5 billion kumakhansela angu-69 ngoJulayi 2026 ngenxa yokuphathwa kabi kwezezimali isikhathi eside kanye nokungalandeli uMthetho Wokuphathwa Kwezimali Zomasipala, ngokusho kwezitatimende ezisemthethweni ezivela kuMnyango Wezezimali.

Ukukhululwa Okunemibandela Ukuvikela Izinsizakalo Eziyisisekelo

UNgqongqoshe Wezezimali u-Enoch Godongwana uthe ukungenelela kwakuyindlela "yokulungisa" kunokuba kube yindlela yokujezisa, ngenhloso yokuphoqelela ukuqondiswa kwezimali kanye nokuthobela imithetho. UGodongwana uthe, "Lesi sinqumo asisijeziso; siyalungisa. Senzelwe ukufaka ukuqondiswa kwezimali, ukuvikela imali yomphakathi, nokuqinisekisa ukuthi omasipala bayawulandela umthetho," ngesikhathi sengqungquthela yabezindaba ePitoli.

UMgcinimafa waqala ukukhipha izimali ngomhlaka-17 Julayi 2026 komasipala ababonise imizamo yokukhokha izikweletu zababolekisi nokusebenzisa izindlela zokuphatha. Ngomhlaka-28 Julayi, amakhansela angu-49 ayesehlangabezane nezidingo zeMgcinimafa, esebhekane nezinkinga ezihlonzwe ngaphansi kwesigaba 216 isigaba sesibili soMthethosisekelo. Lokhu kufaka phakathi iDolobha laseGoli, lapho u-R3.6 billion wabuyiselwa khona ngemuva kokuhambisana nemibandela yeMgcinimafa njengoba kuqinisekiswe okhulumela uMgcinimafa.

Ukuphathwa Okubi Okusabalele Nokuqondiswa Okuqhubekayo

Ukugodlwa kwemali kulandela isikhathi lapho omasipala baqoqa khona imali eyizigidigidi ezingama-R287.46 ngokusetshenziswa kwemali okungagunyaziwe, okungajwayelekile, okungenazithelo, nokuchitha imali kusukela ngonyaka wezimali ka-2021/22, njengoba kubikwe yiNational Treasury. Izikhulu zikahulumeni zicaphune lezi zibalo njengobufakazi bezinkinga zokuphatha ezivamile kanye nokuzibophezela ezidinga ukungenelela okuphuthumayo.

UGodongwana uthe ukuxhaswa ngemali okubuyiselwe kumele “ukukhululwa okunemibandela okuhloswe ngakho ukuvikela ukulethwa kwezinsizakalo eziyisisekelo ngenkathi kudingwa omasipala abathintekile ukuthi balungise ubuthakathaka obukhulu obutholakele”. Izenzo zoMnyango Wezezimali zidonsele ukunaka ezinseleleni eziqhubekayo zokuphathwa kwezimali kohulumeni basekhaya futhi zaphinda izingcingo zangaphambilini zokuqiniswa komthetho wezezimali zomasipala kulo lonke elaseNingizimu Afrika.

Izikhulu zoMnyango Wezezimali ziqinisekisile ukuthi izabelo ezengeziwe zisamisiwe komasipala kodwa azibonisi ukuthuthuka okubonakalayo emikhubeni yokuphathwa kwezezimali. Ukudluliselwa kwesikhathi esizayo kuzoncika emizamweni ebonakalayo yokulungisa okutholakele ekucwaningweni nasekuqiniseni izakhiwo zokuphatha.

UMnyango Wezezimali kulindeleke ukuthi wenze ukuhlolwa okwengeziwe futhi ukhiphe izibuyekezo mayelana nezabelo ezisele ezibanjiwe emasontweni azayo.

zuZulu