IKhomishini kaMadlanga ngomhlaka-15 Julayi 2026 yabuza ukuthi kungani i-Investigating Directorate Against Corruption (IDAC) yaqala uphenyo ngezikhulu eziphezulu ze-Crime Intelligence ngokusolwa ngokuthatha imali kwi-akhawunti yesevisi eyimfihlo, ikhuluma ngokuntuleka kwezizathu ezicacile encwadini yokuqala yokudlulisela eyaholela ekuboshweni kwabantu abadumile ngoJuni 2025.
Imininingwane Yophenyo Nokuhlolwa Kwezomthetho
UColonel Brian Padayachee, umphenyi oholayo we-IDAC, wazise iKhomishini ukuthi uphenyo lwakhe lulandele isitatimende esifungelwe sokudluliselwa kweSigaba 27 esithunyelwe yiLungu lePhalamende uFadiel Adams. Lokhu kudluliselwa kwaholela ekuboshweni kweNhloko yoBunhloli bobugebengu uLieutenant General Dumisani Khumalo, uMajor General Philani Lushaba, noNosipho Madondo ngoJuni 2025. Lezi zikhulu zibhekene nezinsolo eziphathelene nokusetshenziswa kabi kwezimali zama-akhawunti emfihlo.
Kodwa-ke, uKhomishana uSesi Baloyi ugxeke ukufaneleka kwesitatimende esifungelwe, egomela ngesikhathi sokulalelwa kwecala ukuthi asichazanga ngokucacile isenzo esisolwayo esingekho emthethweni. “Isitatimende esifungelwe asichazanga isisekelo sokusola ukuthi imali ithathwe kwi-Akhawunti Yesevisi Eyimfihlo,” kusho uBaloyi. Imibuzo yeKhomishini igcizelele ukubaluleka kobufakazi obuqinile njengesisekelo sokuvula uphenyo lwenkohlakalo, ikakhulukazi emazingeni aphezulu e-South African Police Service (SAPS).
Amacala Ahlobene Nawo Abaphathi Abaphezulu
UJenene Richard Shibiri, omunye umuntu ovelele ophikweni lwezobunhloli bobugebengu, uvumile ngesikhathi sobufakazi ngomhlaka-4 Mashi 2026 ukuthi usebenzisa ifoni yakhe ukuze axhumane nomsolwa wokuzama ukubulala uVusimuzi 'Cat' Matlala. UShiriri uphinde wakhuluma ngokukhathazeka ngemiyalezo esusiwe kudivayisi yakhe, esho esitatimendeni esisemthethweni ukuthi ukususa imiyalezo engabalulekile kwakuyindlela ejwayelekile yokugcina "amandla okugcina kanye nokusebenza kwedivayisi." Ugcizelele ukuthi "akukho nhloso yokufihla ulwazi."
Uphiko lwezobunhloli bezobugebengu belulokhu lucutshungulwa njalo phakathi kwezinsolo zokungaziphathi kahle kanye nokuxhumana namanethiwekhi obugebengu, lapho okhomishana begcizelela isidingo sokuhlolwa okuqinile kwezinqubo kanye nobufakazi obucacile eziphenyweni zokuqondisa izigwegwe kanye nezobugebengu zesikhathi esizayo.
IKhomishini kaMadlanga kulindeleke ukuthi iqhubeke nokuhlola ukuziphatha nezinqumo zabaphenyi kanye nezikhulu ezisolwayo, kanti kulindeleke ukuthi kube nokulalelwa okwengeziwe ukuze kucaciswe amazinga asemthethweni adingekayo ukuze kuqalwe uphenyo lwenkohlakalo.