MK IQEMBU

Iqembu LoMkhonto WeSizwe Lenze Umaki Okhethweni LwaseMpumalanga

Iqembu LoMkhonto WeSizwe Lenze Umaki Okhethweni LwaseMpumalanga

Ekuthuthukeni okuphawulekayo kwezepolitiki eMpumalanga, i uMkhonto weSizwe I-Party (MKP), egunyazwe nguMengameli wangaphambilini u-Jacob Zuma, ithole indawo yesibili ebalulekile okhethweni lwayo lokuqala lokuchibiyela. Lo mcimbi ubuphawule ngendlela emangalisayo, udlula iNkatha Freedom Party (IFP) kanye ne-Economic Freedom Fighters (EFF).

Umncintiswano wokhetho eGovan Mbeki

Ukhetho lokuchibiyela lwenzeke kuWadi 4 kuMasipala iGovan Mbeki, esigodini saseGert Sibande, ngoLwesithathu olwedlule. Lolu khetho lube yisidingo sokushona kwekhansela le-ANC uSimphiwe Sindelo nomunye umuntu, abadutshulwa babulawa ngoDisemba 2023.

I-Ward 4, eyaziwa ngokubhalisela ukuvota okungatheni kwabangu-2,558 ezifundeni ezimbili zokuvota, ibone i-African National Congress (ANC) igcina isikhundla sayo ngamavoti angu-1,086, okusho ukuthi u-50.84% wawo wonke amavoti. I-MKP iqhamuke njengembangi esabekayo, yathola amavoti angu-598 noma angu-28%, okuwumzamo omkhulu ngaphambi kwamavoti angu-194 e-EFF (9.08%) kanye namavoti angu-27 e-IFP (1.2%).

Ukwengeza, iSingukukhanya Kwezwe Christian Party ithole amavoti amahlanu, kwathi iTruth and Solidarity Movement ayizange iwathole amavoti, okukhombisa ukuthi ngisho nalowo owayengenele ukhetho, uSabelo Nkosi, unqabile ukulivotela.

Ibutho Lezombangazwe Elikhulayo

Ukunyukela kwe-MKP esikhundleni sesibili kukhombisa umthelela wayo okhulayo. Abahlaziyi bezepolitiki bebevele belindele ukuthi iqembu KwaZulu-Natal lidlale ngokuqina, likhuthazwe yimpumelelo yalo muva nje okhethweni lokuchibiyela esifundazweni.

KwaZulu-Natal leli qembu likhombise ngamandla alo okhethweni. Okhethweni lokuchibiyela kuWadi 2 wasoPhongolo, okuyindawo ebiphethwe i-IFP, i-MKP ithole amavoti angu-687 kwangu-2,446 esewonke. Yize i-IFP ihlwithe lesi sigceme ngamavoti angu-890, isabelo sayo sehle kakhulu sisuka okhethweni olwedlule lohulumeni basekhaya olwalungu-48.37% saya ku-36.39%.

Kuphinde kwabonakala okufanayo okhethweni lokuchibiyela kuWadi 8 kuMasipala wabaQulusi, lapho i-MKP ithole amavoti angu-211 kwangu-1,085, okukhombisa ukukhula kwezikhalazo zabavoti.

I-MKP: Ukukhetha Kwabantu

Kulandela ukusebenza kwayo okhethweni lokuchibiyela lwaseMpumalanga, i-MKP igubhe impumelelo yayo ngomyalezo ku-X (owayekade ibizwa nge-Twitter), izwakalisa ukubonga kwayo kubasekeli bayo:

Ibutho eliluhlaza selikwenzile ngokuphindaphindiwe! Ngaphandle kwezinsiza, imali enikeziwe kodwa uthando olumsulwa ngabantu. Inhlangano yabantu eyethulwe mhla ziyi-16 kuZibandlela wezi-2023, uMkhonto weSizwe wabantu usufikile futhi yiwona kuphela ongakhethwa ngabantu.

I-Electoral Dynamics kanye Nokubikezelwa Kwekusasa

I-Social Research Foundation (SRF) iveze ucwaningo olukhombisa ukuthi kungenzeka kwehle ukwesekwa kwe-ANC KwaZulu-Natal kuya ku-25%, ukwehla kakhulu kusuka ku-54% okhethweni lukazwelonke lwango-2019. Ngakolunye uhlangothi, i-MKP, eyethulwe ngokusemthethweni nguZuma ngo Soweto ngoDisemba, okwavotwa ku-24%, okuphakamisa ukuthi lokhu kuba nomthelela omkhulu kusizinda sabavoti be-ANC esifundazweni. Ngaphezu kwalokho, ukusebenza kwe-MKP evotini lesifundazwe kuye kuzwelonke kuma ku-28%, okukhomba ukuthi inamandla okumela eSishayamthetho Sikazwelonke ngemuva kokhetho lwangomhla zingama-29 kuNhlaba.

Ithebula: Imiphumela yokhetho lokuchibiyela lwaseMpumalanga

Party Amavoti Iphesenti
I-African National Congress (ANC) 1,086 50.84%
uMkhonto weSizwe Party (MKP) 598 28%
I-Economic Freedom Fighters (EFF) 194 9.08%
Inkatha Freedom Party (IFP) 27 1.2%
Singukukhanya Kwezwe Christian Party 5 N/A
Iqiniso Nobumbano Movement 0 0%

Lo mphumela wokhetho eMpumalanga awugcizeleli nje kuphela isimo sezepolitiki esithuthukayo kodwa futhi ukhombisa ithonya elikhulayo le-MKP, ikakhulukazi ezifundeni phambilini ebezibuswa izikhulu zezepolitiki zendabuko. Njengoba izimo zezombusazwe ziqhubeka nokuthuthuka, imiphumela yokhetho oluzayo kanye nenkulumo ebanzi yezepolitiki eNingizimu Afrika isalokhu kuyisihloko esithakaselwa kakhulu futhi sibhekisiswa.

Izindaba zakamuva

Jacob Zuma News

Sithumele Umlayezo

zuZulu